Georg sõidab peagi enda perega välismaale elama, kuid enne ärasõitu võttis ta meie juurde ette väikese külaskäigu, et jumalaga jätta ja meile häid uudiseid tuua. Ta sai teada, kus nad Timot hoiavad!
Ma olen Bockide perekonna sitke iseloomuga väga lähedalt tuttav, kuid see, mida Georg oma venna heaks tegi, tuleb mulle väga suure ja positiivse üllatusena. Juba ma kartsin, et me ei saagi kunagi teada, mida Timoga tehakse ning milline on tema praegune asukoht, kuid tänu Georgi suurepärasele kavalusele on see nüüd meile lõpuks ometi teada.
Ma olen kuuldust nii erutatud, et tahaksin Georgi jutu, kuidas ta lõpuks ometi Timoni jõudis, siia üles kirjutada. Nimelt oli mu küdi teada saanud, et tema vend paikneb Schlüsselburgis. Seejärel läks ta sobivasse ametiasutusse, kus ta valetas, et on Schlüsselburgi komandandi kindralmajor Plutalovi vennapoeg ja soovib oma onule külla minna. Selle jaoks käskis ta endale loa välja kirjutada ja seda otsejoones ka tehti. Tänu lubatähe olemasolule saigi ta kindlusesse sisse ja vana Plutaloviga kohtudes tuli tal lihtsalt tõde ära rääkida ja oodata, et talle armu antakse. Seda ka hea veenmisoskuse peale tehti.
Kuigi ma olin vahepeal täiesti lootust kaotamas, tunnen ma end nüüd märksa paremini, sest ma tean, et mu mees on veel elus ja võib-olla avaneb mul võimalus teda peagi näha. Lootus sureb viimasena.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar