Otsustasin natukeseks aja maha võtta ja tulin koos Jüriga Kannuka talusse vanematele külla. Ema ja isa olid minu tulekust üllatunud, kuid võtsid meid siiski avasüli vastu. Ema aitab mind koduste toimetuste kõrvalt ka Jüri valvamisega, nii et mul on kõvasti ka puhkamiseks aega jäänud. Kui aus olla, siis pole ma end juba pikka aega nii rahulikult tundnud. Vanematel on küll väike talu ja see pole enam kõige paremas seisukorras, kuid sellest hoolimata meenuvad siinsed muretud lapsepõlvehetked ja tänu sellele tunnen ma end väga hästi. Esimest korda üle pika aja tunnen, et keegi ei luura minu järel ja ma saan rahus enda toimetusi teha.
Eile, kui ema Jürit magama pani, läksin metsa jalutama. Korjasin metsmaasikaid ja nautisin uhket üksindust. Toetasin end ühele tammepuukännule, kuulasin metsvindi imekaunist laulu ning ning sõin kõrre otsa pistetud maasikaid. Puude vahelt paistev kuldne päike paitas mu nägu ja ma olin kõigest sellest rohelusest väga lummatud.
Vaatamata imetoredale ajale roheluses, hakkas minu emasüda pisikese Jüri pärast muretsema. Ta on ju veel alles pisike beebi ja me pole nii kaua varem lahus olnud. Tundsin juba süümepiinu, et nõnda kaua ära olin. Pimeduse saabudes seadsin sammud tagasi vanemate kodu poole. Jüri magas minu ema poolt üles seatud asemel nii armsasti, et ma lihtsalt jälgisin teda ega suutnud kuidagi lahkuda.
Peagi kutsus ema mind kööki pärnaõieteed jooma. Saime üle pika aja rahulikult rääkida. Ta oli väga murelik, kuid vaatamata sellele tundsin ma end hästi, sest olen juba pikka aega ema hoolitsusest puudust tundnud. Pärast tee lõpetamist seadsin ka ise sammud voodi poole ja uinusin kohe, kui pea patja puudutas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar